Carmen

Andaluusias reisiv arheoloog kohtab tagaotsitavat röövlit don Josét ja seejärel romi naist, kes ennustab Córdobas tulevikku. Mitu kuud hiljem leiab ta don José uuesti vanglast, hukkamise eelõhtul, ja kuulab ära tema pihtimuse. Endine kapral, kellele oli lubatud ametikõrgendust, jutustab kohtumisest Carmeniga, väest deserteerumisest ja salakaubavedaja elust, millesse naine ta tõmbas. Lühiromaan käsitleb armukadedust, vabadust, millest Carmen ei loobu kellegi heaks, ning õpetatud reisija pilku Hispaania romadele. Mérimée raamib loo õpetatud uurimusega, mis rõhutab veelgi selle külmust.