Tundmatu naise kiri

Tuntud romaanikirjanik naaseb reisilt oma sünnipäeval ja leiab pika kirja naiselt, kelle nime ta ei tea. Naine jutustab selles kogu oma elu, alates päevast, mil ta teismelisena nägi seda naabrit Viini üürimajja kolimas. Aastaid armastas ta meest, ilma et oleks end tutvustanud, möödus temast ilma äratundmiseta ja kirjutab lõpuks, et kõik välja öelda. Jutustus käsitleb ühepoolset kirge, anonüümsust ja koormat, mis lasub elul, mis on pööratud kellegi poole, kes sellest ei tea. Zweig hoiab lõpuni üht häält, pihtimuses, mis kulgeb hinge tõmbamata.