Horla

Üksi oma Normandia majas peab mees päevikut häiretest, mis on teda vaevanud pärast Brasiilia kolmemastilise möödasõitu. Ta magab halvasti, joob öösiti karahvinist vett seda mäletamata ja veenab end, et tema kõrval elab nähtamatu olend. Alguses korrapärased märkmed libisevad võitluseks kohaloluga, mida ta ei suuda ei näidata ega nimetada. Köide koondab selle jutustuse ümber teisi Maupassant’i novelle, kus hirm ja argine julmus kulutavad kitsaid elusid. Autor käsitleb piiri meelepette ja tegelikkuse vahel, ilma seda kunagi tõmbamata.