Väljajäetud maja

Jutustaja tunneb huvi mahajäetud maja vastu, mida peetakse neetuks ja kus veidrad nähtused on mõjutanud mitut põlvkonda. Uurides maja minevikku avastab ta nähtamatu ja pahatahtliku kohalolu, mis näib paika painavat. Mida lähemale ta tõele jõuab, seda hägusemaks muutub piiri tõeluse ja õudusunenäo vahel. Jutustus ehitab üles järk-järgulise pinge, kus hirm sünnib tundmatust ja väljendamatust. Autor loob rõhuva atmosfääri, uurides hullumeelsust, pärandit ja tumedaid jõude, mis jäävad inimliku mõistmise haardeulatusest välja.