Kollane tapeet

Arstist abikaasa viib noore naise suvemajja, et ta puhkaks sünnitusjärgsest närvihäirest. Kirjutamine ja töö on tal keelatud, nii peab ta salaja päevikut ja veedab päevad toas, mille seinad on kaetud kollase tapeediga. Seinamustrid haaravad lõpuks kogu tema tähelepanu ja ta arvab nägevat neis liikuvat kuju. Jutustus käsitleb koduseinte vahele sulgemist, puhkuseravi ja arstisõna, mis võtab patsiendilt hääle. Gilman kirjutab lühikese mina-vormis teksti, kus sundus võtab õudusunenäo kuju.