Täielik kataloog

Maine’i rannikul kahekümnenda sajandi alguses juhib noor kapten Boyd Mayo Wall Streeti finantsisti Julius Marstoni aurujahti ja armub tema tütresse Almasse. Kui Marston ta külaliste ees alandab, otsustab ta lahkuda. Samal ööl haakub udus temast mööduv ikivana, palkidega lastitud purjelaev tema külge ja viib ta avamerele. Järgnevad torm, abi oma saarelt välja aetud kalurite peredele ja võitlus Marstoniga, kes tahab endale haarata ranniku auruliinid. Huumorirohke seiklus- ja armastusromaan, mida saadab vanade meremehelaulude rütm.

Esseekogumik, mille avaldas 1862. aastal Šoti ajaloolane John Hill Burton. Autor joonistab huumoriga raamatukütid: koguja, kes ostab oma esimese dubleti, kasutatud raamatute lettides sobraja, oksjonite püsikülalise ja ringirändava lugeja, kes loeb natuke kõike. Ta räägib ka suurte raamatukogude sünnist, raamatukoguhoidjate tööst ja harrastajate klubidest, mis annavad vanu tekste uuesti välja, nagu Roxburghe Club. See väljaanne algab autori elulooga, mille kirjutas tema lesk. Õpetatud ja muhe pilk raamatuarmastusele.

Inglise romaan. Tirooli Zilleri orus kohtavad kaks reisil olevat noort inglast, luuletaja ja muusik Will Deverill ning tema sõber, maneerlik esteet Florian Wood, Linnetit, noort karjatüdrukut mägikarjamaalt, kes laulab erakordse häälega. Küla võõrastemaja peremees Andreas Hausberger, tema tööandja ja lauluõpetaja, tahab teha temast ooperilauljanna ja ta naiseks võtta; ka armukade noor jahimees Franz Lindner kurameerib temaga. Alpi karjamaadelt ooperilavale: huumoriga jutustatud lugu armastusest ja auahnusest.

Briti romaan sõjast ja armastusest, mida jutustab peategelane ise. 1854. aastal ootab Walesi fusiljeeride noor ohvitser Harry Hardinge Winchesteris lahkumist sõtta Venemaa vastu. Perekonna vana sõber sir Madoc Lloyd kutsub ta suurde mõisa Põhja-Walesis, kus ta kohtab taas leedi Estelle Cressinghami, keda ta vaikides armastab, ning kahtlast rivaali Hawkesby Guilfoyle’i. Seejärel suundub rügement Krimmi: Inkermani lahing, kaevikud Sevastopoli all, üksik ülesanne vaenlase maal. Elav jutustus sõduritest, kes võitlevad punase lohe lipu all.

Ferdinand, ambitsioonikas ja südametunnistuseta seikleja, liigub läbi Euroopa, manipuleerides ja pettes kõiki, keda kohtab, et astuda hierarhias aina kõrgemale. Ta vahetab identiteete ja strateegiaid, et saavutada oma eesmärke, hoolimata tagajärgedest. Tema manöövrid viivad ta lõpuks üha riskantsematesse olukordadesse. Jutustus jälgib tema tõuse ja langusi maailmas, kus domineerivad välisilme ja kavalus. See romaan sukeldub kalkuleeriva antiheroilise tegelase mõttemaailma. Autor esitab terava kriitika ambitsiooni ja silmakirjalikkuse kohta.

See kogumik toob kokku Lu Xuni esimesed jutud, mis ilmusid peagi pärast keisririigi langemist. Üks mees loeb ajalooraamatutest välja, et tema naabrid söövad inimesi, vaesunud õpetlane klammerdub kõrtsis oma väärikuse külge, isa ostab pojale verre kastetud ravimi. Pikim neist, Ah Q tõeline lugu, jälgib külas elavat päevilist, kes muudab iga alanduse kujuteldavaks võiduks. Tervikuna uurib raamat harjumuste orjust ja lõhet sõnade ja tegude vahel. Lu Xun kirjutab kõnekeeles, kuivas proosas, mis keeldub lohutamast.

Noor tokyolane, perekonna vähe armastatud noorem poeg ja jõhkruseni otsekohene, võtab vastu matemaatikaõpetaja koha väikelinnas Shikoku saarel. Õpilased panevad ta proovile juba esimestel nädalatel, kõigepealt tunnis ja siis tema esimesel öisel valvekorral koolis, ning õpetajate tuba osutub veelgi salakavalamaks oma intriigide ja hüüdnimedega. Kuna ta ei oska kalkuleerida ega kompromisse teha, asub ta ühele poolele, soetab vaenlasi ja valmistab omal moel ette kättemaksu. Romaan uurib kohmakat ausust, institutsioonide silmakirjalikkust ja koduigatsust. Sōseki teeb sellest hoogsa komöödia, mida kannab kõnekeelne hääl, mis mõistab kõige üle valjusti kohut.

Irene Wagner elab Viinis muretut kodanlikku elu tuntud advokaadist mehe ja kahe lapse kõrval ning käib mõned kuud noore pianisti juures. Tema juurest lahkudes astub talle ligi võõras naine, kes ütleb end olevat selle mehe hüljatud armuke, ja nõuab raha. Nõudmised korduvad ja hirm paljastatud saada asub elama maja kõige argisematesse liigutustesse. Zweig jälgib väljapressimise mõju naisele, kes ei saa end kellelegi usaldada ja kes hakkab omakseid uue valvsusega jälgima. Jutustus käsitleb süüd, vaikimist ja seda, mida saladus teeb korrastatud eluga.

Rivieral asuvas pansionaadis lõhestab püsikülaliste lauda proua Henriette’i põgenemine eelmisel päeval kohatud noore prantslasega. Jutustaja, ainus, kes naist kaitseb, saab peagi usaldusliku jutu proua C-lt, kuuekümne seitsme aastaselt inglannalt, kes on kakskümmend aastat hoidnud mälestust ühestainsast päevast. Lesena ja tegevusetuna jälgis ta ühel õhtul Monte Carlo kasiinos mitte mängijate nägusid, vaid nende käsi. Ühe väga noore mehe omad peatavad tema pilgu ja ta otsustab sekkuda. Jutustus käsitleb äkilist kirge, juhust ja seda osa elust, mis mahub kahekümne nelja tunni sisse.

Wall Streeti jurist palkab uue ümberkirjutaja Bartleby, kes on vaikne ja esialgu laitmatu. Kui temalt ühel päeval palutakse tavalist tööd, vastab ta, et eelistaks mitte, ja seab sama vastuse iga nõudmise ette. Kontorisse sisse seadnud, midagi nõudmata ja midagi loovutamata, asetab ta tööandja keeldumise ette, millele ükski võim ei leia vastust. Jutustus käsitleb kontoritööd, linnaüksindust ja heatahtlikkuse jõuetust täieliku eemaldumise ees. Melville teeb kirjutajaanekdoodist rahutu mõistujutu üksikisiku kohast moodsas linnas.

Jõululaupäeva õhtul leiab väike Marie kingituste hulgast puust pähklipureja ja võtab selle oma kaitse alla, kui tema vend Fritz murrab sellel kolm hammast. Üksi salongi jäänuna näeb ta, kuidas mänguasjad ellu ärkavad ja astuvad lahingusse hiirte armeega, mida juhib seitsmepealine kuningas. Kähmluses haavata saanuna kuulab ta lugu printsess Pirlipatist, mis selgitab, kust väike puust sõdur pärit on. Muinasjutt uurib lapsepõlve, piiri unenäo ja ärkveloleku vahel ning seda, kui palju usutakse seda, mida laps räägib. Hoffmann põimib lood üksteise sisse fantaasias, kus imelisel on alati olemas võimalik seletus.

Need kaks Peterburi novelli jälgivad kumbki väikeametnikku, kellele pealinn käib üle jõu. Akaki Akakijevitš, vaevaline ja pilgatud ümberkirjutaja, näeb kuude kaupa nälga, et lasta õmmelda uus sinel, mis toob talle lõpuks pisut lugupidamist. Kolleegiumiasessor Kovaljov ärkab ilma ninata ja kohtab peagi põgenenud elundit, mundris ja temast kõrgemas auastmes. Mõlemad jutustused käsitlevad auastmete tühisust ja fantastikat, mis ametkonna alt välja tungib. Gogol põimib klounaadi ja haletsuse Peterburis, kus absurdil on määruse jõud.

Viis elulooalast uurimust kuuest vana Inglismaa inimesest, kes on enamasti jäänud varju: luuletaja John Donne'i sõbratar Magdalen Herbert; Walesi luuletaja ja arst Henry Vaughan; komöödiakirjanik George Farquhar; Samuel Johnsoni sõbrad Topham Beauclerk ja Bennet Langton; ning kriitik William Hazlitt. Aastatel 1561–1830 jälgib autor nende perekondi, sõprussuhteid ja teoseid. Elavad portreed, täis tõeseid üksikasju kolme sajandi inglise elust.

Pariis 1482. aastal: mustlanna Esmeralda tantsib Grève’i väljakul, samal ajal kui linn peab narride pidu. Katedraali vigane kellamees Quasimodo ja arhidiakon Claude Frollo, kes ta üles kasvatas, satuvad mõlemad tema lummusesse. Kloostri, imedeõue ja häbiposti vahel saab tüdrukust panus ihas, mida keegi ei tunnista. Romaan käsitleb fanatismi, rahvahulga vägivalda, ilu ja inetust ning katedraali kui ajastu kivimälu. Hugo teeb keskaegsest Pariisist omaette tegelase, taastades selle tänav tänava haaval.

1866. aastal teeb seletamatu merekoletis maailma mereväed rahutuks ja 1867. aasta juulis asub professor Aronnax seda jälitama. Kokkupõrge koletisega paiskab ta koos Kanada harpuunijaga merre ning tema teener hüppab talle järele: kõik kolm võetakse Nautiluse pardale, allveelaevale, mida juhib kapten Nemo. Maismaast lahti öelnud mehe külaliste ja vangidena läbivad nad koos temaga maailma ookeanid. Romaan käsitleb teadust, kõigi riikide seadustest väljaspool elava mehe vabadust ja tollal tundmatu veealuse maailma lummust. Verne põimib loodusteadusliku ülevaate seiklusjutuga, peatuste ja tormide rütmis.

Tšitšikov saabub ühte kubermangulinna, teeb end kohalikule seltskonnale meelepäraseks ja külastab ümberkaudseid mõisnikke. Ta pakub neile eriskummalist tehingut: osta ära pärast viimast revisjoni surnud pärisorjad, kes seisavad veel nimekirjades ja toovad peremeestele maksukoormat. Mõisast mõisa astuvad ette ihnur, tolakas, umbusklik lesk ja unistaja, kuni linn hakkab oma külalise üle juurdlema. Romaan käsitleb ahnust ja maad, mille reedavad selle väikesed kokkulepped. Gogol teeb sellest koomilise galerii, mis muutub tasapisi moraalseks inventuuriks.

See kogumik koondab kümme Poe juttu, oma minevikust järatud majadest kuni mõrvarite pihtimusteni, kes peavad end täiesti selge mõistusega inimesteks. Siin on Usheri maja langus, Punase surma mask, Reetlik süda ja rüütel Dupini esimene uurimine. Enamikku jutustab minavormis jutustaja, kes on lõksus mõistuse ja õuduse vahel, ning pinge kasvab kuni viimase reani. Koos uurivad need süüd, hullust, surma ja neid jälgiva meele piire. Poe kinnistab siin nii õudusjutu kui ka detektiivjutu püsivad vormid.

Seitseteist omavahel seotud humoorikat lugu, mida jutustab Torchy New Yorgi argikeeles. Punapäine Torchy oli kunagi kontori käskjalapoiss, nüüd on ta suure ettevõtte presidendi isiklik sekretär; ta on abielus Veega ja neil on beebi. Lood toimuvad 1918. ja 1919. aastal New Yorgis ja selle eeslinnades, Esimese maailmasõja lõpus. Nii kontoris kui ka kodus aitab ta omal moel kolleege, naabreid ja sõpru, sageli armuasjades. Elav ja lõbus pilk tolle aja Ameerika ellu.

Benjamin Franklin jutustab oma teest venna trükikojast Bostonis Philadelphia avalike asjadeni. Ta kirjeldab iseõppija haridust, esimesi ajalehti, asutatud lugemisseltse ja kava omandada kolmteist voorust. Jutustus järgneb käsitöölisele, kellest sai kirjastaja, leiutaja, linnakodanik ja seejärel kolooniate esindaja Euroopas. Raamat käsitleb tööd, kokkuhoidlikkust, avalikku kasu ja mõtet, et iseloomu ehitatakse nii, nagu õpitakse ametit. Franklin annab ühe esimesi lugusid isiklikust edust, kirjutatuna pojale saadetud kirja toonis.

Trooja piiramise kümnendal aastal võtab Agamemnon Achilleuselt ära vangilangenu, kes talle kuulus, ja parim ahhailastest tõmbub oma telki. Temast ilma jäänud Kreeka sõjavägi peab lahingut tasandikul: Parise ja Menelaose kahevõitlus, Diomedese vägiteod, Hektori hüvastijätt Andromachega. Saatkond tuleb Achilleust asjatult anuma, et ta naaseks, samal ajal kui troojalased tungivad edasi ja murravad läbi laevade ees oleva kaitsevalli. See esimene köide käsitleb viha, au ja jumalate koormat inimeste õlul. Homeros annab igale võitlejale nime, päritolu ja üksikasjalikult kirjeldatud surma.

1805. aastal astub Venemaa sõtta Napoleoni vastu ja Peterburi salongid arutavad seda prantsuse keeles. Romaan järgib Pierre Bezuhhovit, kohmakat ja mõtet otsivat pärijat, vürst Andrei Bolkonskit, kes läheb rindele omaenda elu eest põgenedes, ja Nataša Rostovat, kelle lapsepõlv lõpeb kahe balli vahel. Määrimaa väljadest Moskva põlenguni põimuvad eraelud armeede keskel. Teos käsitleb armastust, surma, usku ja üksikisikute osa sündmustes. Tolstoi põimib perekonnakroonika ja arutluse ajaloost, keeldudes sellest, et seda seletaksid suurmehed.

Troojalased on jõudnud laevadeni ja tuli ähvardab laevastikku, kui Patroklos saab Achilleuselt tema relvad, et vaenlane tagasi tõrjuda. Tema surm Hektori käe läbi toob Achilleuse lahingusse tagasi, Hephaistose sepistatud raudrüüs ja raevus, mida miski ei peata. Tasandik, siis jõgi, siis Trooja müürid näevad kahe mehe kokkusaamist, samal ajal kui linn vaatab pealt. See teine köide käsitleb leina, kättemaksu ja haletsust, mida vaenlane veel äratada suudab. Homeros viib poeemi Hektori matusteni, pärast ööd, mil isa tuleb nõudma oma poja surnukeha.

Inglise romaan. Ühel 1919. aasta maihommikul pakub kunstnik Philip Esdaile sõpradele hommikusööki oma ateljees Londonis Chelseas. Äkki kukub lähedal alla lennuk ja kaks lendurit, kes ripuvad sama langevarju küljes, kukuvad katusele: üks on surnud, teine, kunstniku sõjaaegne sõber Chummy Smith, jääb ellu. Katusel lebab püstol, millest on tulistatud. Selle asemel et politseile teatada, otsustavad sõbrad asja saladuses hoida ja tõde omavahel otsida. Omanäoline ja irooniline uurimislugu, mida jutustab üks külalistest.

Inglise romaan, järg teosele „Pühakute kool”. London, 1869: Robert Orange, prantsuse päritolu noor katoliiklasest parlamendiliige ja Disraeli kaitsealune, abiellub Brigitiga, noore lesega, keda ta armastab peaaegu müstilise armastusega. Juba pulmapäeval selgub, et Brigiti esimene abikaasa, keda peeti uppunuks, on elus: nende abielu ei ole seega kehtiv. Poliitika, usu ja seltskonna hukkamõistu vahel peab Orange otsustama, kuidas toimida, samal ajal kui auahne leedi Sara de Treverell hakkab tema vastu huvi tundma. Tõsine romaan armastusest, aust ja südametunnistusest.